Tasub teada
Mis on HLÜ
Ühistuline rahaasutus
Hoiu-laenuühistud (HLÜ) on ühistulised rahaasutused, mille ülesanne on pakkuda enda liikmetele kaasaegseid finantsteenuseid, põhiosas samasuguseid nagu kommertspangadki. Majandusühinguna on neil teistega võrreldes ka tähelepanuväärsed erisused.
Liikmete huvides
Hoiu-laenuühistu põhiülesanne on osutada oma liikmetele võimalikult soodsaid finantsteenuseid. Seega erineb hoiu-laenuühistu kommertspankadest, kelle eesmärgiks on oma klientide arvel võimalikult suure kasumi teenimine vähestele omanikele.
Läbipaistev struktuur
Liikmed valivad üldkoosolekul hoiu-laenuühistu nõukogu, kes omakorda määrab ametisse ühistu juhatuse. Igal liikmel on üldkoosolekul üks hääl. Üldkoosolekul annab ühistu juhatus liikmetele ülevaate ühistu tegevuse kohta.
Kaasaegsed teenused
Hoiu-laenuühistute põhilised pakutavad teenused on tuletatavad hoiu-laenuühistu nimest endast – nendeks on hoiused ja laenud. Üha enam on hoiu-laenuühistuid hakanud pakkuma teisigi finantsteenuseid nagu liisingud, garantiid, faktooringud, finantsnõustamine. Mõni HLÜ pakub juba ka makseteenuseid läbi interneti.
Kuulub liikmetele
Kõik hoiu-laenuühistu kliendid ehk liikmed on ühistu omanikeks. Lihtsustatult öeldes on hoiu-laenuühistu oma liikmetele kuuluv pank, mille igapäevatööd korraldab nõukogu poolt kinnitatud juhatus. Liikmetel on õigus saada osa ühistu kasumist.
Kodumaine kapital
Hoiu-laenuühistud rajanevad kodumaisel kapitalil. Nad aitavad edendada Eesti elu ka väljaspool pealinna. Ühistuline finantsteenus aitab edendada väikeettevõtjate ja eraisikute toimetulekut ning heaolu nii maal kui linnas.
HLÜ erisused
Hea tava järgi talitav hoiu-laenuühistu (nii nagu teisedki ühistulised majandusühingud) erineb põhimõtteliselt teistest majandusühingutest.
Igal ühistu liikmel on otsutamisel üks hääl, sõltumata tema panusest ühistu kapitali. Kõigil teistel finantseerimis- ja krediidiasutustel on kitsas omanikkond ning kõrgepalgaline juhtkond, kes langetab rahaasutuse juhtimis-, aga ka kasumijaotamise otsused.
HLÜ ülalpidamiskulud on väikseimad mõeldavad. HLÜ teenitav tulu peab katma ennekõike tema käitamise kulud. Kasumitaotlus on teisejärguline! Asjatundlik majandamine toodab muidugi ka tulu. Paljudel juhtudel tulu ei jaotata ühistu liikmete vahel, vaid rakendatakse ennekõike ühistu teenuste kaasajastamiseks või siis ka intressipoliitikas. Tõstes näiteks hoiuseintresse või siis kahandades laenuintresse.
Kuivõrd HLÜ kuulub tema liikmetele, siis laenuraha rakendatakse üksnes sellesama kogukonna majandushuvides. Teisisõnu, HLÜ raharessurss “töötab” tema teeninduspiirkonnas või liikmete tegevusalal ja seda ei “lüpsta” sealt välja. See on tõhus piirkondlikku arendust toetav tegur.
Kuivõrd HLÜ juhtimine on pineva ringkäendusliku kontrolli all, siis ei saa selle juhtkond võtta sääraseid majanduslikke riske, mis võivad ühistule saatuslikuks saada. HLÜ on üldreeglina jätkusuutlik ka majanduskriisi olukorras. See asjaolu jääb harilikult majanduskommentaatorite tähelepanuta…
HLÜ-d aitavad enda liikmeil nende rahasuhteid korras hoida. Liikmete omakasupüüdmatu nõustamine tehingute tegemisel on üks HLÜ põhiülesandeid.
Ülalnimetatud kasu ära tundes soosib paljude maade rahanduspoliitika ühistulisel omaalgatusel ja kogukonna tähelepanu all toimetavaid hoiu-laenuühistuid. Mitmel puhul loetakse neid lausa mittetuluindusühinguteks.